Head järvamaalased!
Veebruari algul külastasin Tallinnas turismimessi, kus esindatud oli ka meie maakond. Järvamaa märksõnadena jäid kõlama tulbid, kevad, värskus, tärkamine, lootus. See oli kindlalt messi kõige ilusam boks, täis tulpide õiteilu. Pole just loogiline seos Järvamaaga, kui kevadpealinn Türi välja arvata? Tean ka messe, kus Järvamaa tutvustuses domineerisid lehmad ja me lõime pildi maakonnast, kus on rohkem piimaandjaid kui töötavaid inimesi.
Kolme viimase aasta jooksul on Kirna mõisapargi tulbiväljad saanud ligi 30 meediakajastust ehk rohkem kui miski muu Järvamaal. Meediahuvi kindlasti jätkub, sest sel kevadel esitletakse Kirna tulbiväljadel tervelt 96 tulbisorti ja nende hulgas on ka maailma kõige mustem tulp.
Järvamaa kuulub maailma roheliste sihtkohtade hulka. Visit Järva edastas eelmisel kevadel Kirna mõisa tulbiväljade saamisloo Green Destinations Story Awards TOP 100 kogukonna menukite hulka ja see nomineeriti oma kategoorias maailma kuue parima sekka. Täpne järjestus hõigatakse välja märtsis turismimessil Berliinis.
Tulbid on ehe näide, kuidas juhuse tahtel, kogukonna toel ja hästi turundades saame anda piirkonnale uue näo.
Kuhu edasi? Mul on ettepanek: keskendume sellele heale, mis meil on. Oma edulugudele. See on nagu spordis. On kaks valikut: kas arendada oma tugevaid külgi veelgi edasi või keskenduda nõrkade külgede parandamisele. Viimasel juhul on oht, et peatub seniste tugevate külgede areng ja lõppkokkuvõttes võid jääda kaotajaks.
Järvamaalastena peame me rohkem uskuma sellesse, mis meil juba on, seda võimendama. Meil on maailmatasemel turismiatraktsioonid, meil on maailmatasemel ettevõtjad. Me ei pea pingsalt mõtlema, mida uut ja huvitavat me Järvamaal tootma hakkame, sest meil on suurepärased ja omanäolised ettevõtted, tugev puidu- ja sama tugev põllumajandussektor. Ma ei pea silmas ainult tootmist, vaid ka toiduainetööstust. Järvamaa sajandi ehitiseks nimetatud Paide uus piimatööstus kerkib jõudsasti ja peaks valmima juba sel suvel. Paide piimakombinaat pakub tööd 110 inimesele, kellest osa koolitatakse Hollandis – jälle tore side tulpidemaa ja tulpidega.
Mida meie ettevõtjatel on vaja? Kvalifitseeritud tööjõudu. Elukutsevalik on aga endiselt raskeim eksam elus. Hiljuti mainiti ühes telesaates, et Eestis on 16 õppeasutust, kes kõik koolitavad haldus- ja ärijuhte, kuigi neid on tööturul kõige vähem vaja. Kindlasti peaks jätkuma koostöö meie üldhariduskoolide, kõrg- ja kutsekoolide ning ettevõtjate vahel, et õppimisvõimalustest ja maakonna vajadustest oleks hea ülevaade. Kui noor ei tea, et tema huvide ja haridusega inimesi otsitakse kodumaakonnas tikutulega taga, läheb ta mujale.
Tähtis on uudse õppemeetodiga programmeerimiskooli ehk koodkooli toomine maakonda. See kool ei anna küll magistrikraadi, kuid tooks siia juurde ajusid ja tulevikus meie ettevõtetele potentsiaalseid töötajaid. Programmeerimisoskused on olulised. Peame aru saama IT-kooli mõjust maakonnale. Selle kooli maakonda toomine jääb sihtasutuse Järvamaa tegevuste hulka. Ruumid selle kooli tarvis on olemas tänu Järva tarbijate ühistule, kes kingib endise Paide kaubakeskuse hoone kogukonna hüvanguks sihtasutusele, et sinna piirkondlik innovatsioonikeskus rajada.
Kui seni on Järvamaa arengut vedanud kaks organisatsiooni, Järvamaa omavalitsuste liit ja sihtasutus Järvamaa, siis pean oluliseks edasi minna ühe veduriga ja praeguste plaanide järgi jätkab selles rollis sihtasutus Järvamaa, kes on nii arengu kui ka kohalike omavalitsuste koostöö edendaja. See muudab maakondliku koostöö kõigile arusaadavamaks.
Hiljuti küsiti minult, miks mina end pärast kõrgkooli lõpetamist mujale tööle ja elama ei sättinud, miks ma kodukohta tagasi tulin. Minu vastus on – siin on kõik olemas. Mulle meeldib siinne loodus, allikad, järved, rabad – tunnen end selles keskkonnas hästi. Mulle on kodutunne alati oluline olnud. Kutsuti mindki pealinna tööle, kuid Tallinnas on tegijaid minutagi küll. Tunnen, et saan maakonnas ja koduvallas rohkem panustada.
Eelmisel reedel allkirjastasime Järvamaa kogukonnafondi hea tahte leppe, et anda välja järjekordsed noore spetsialisti stipendiumid. Stipendiumi asutas Järvamaa kogukonnafond juba 2005. aastal ja see on märk, et ootame noori Järvamaale tagasi. Õigus stipendiumile kandideerida on kõigil kuni 30‑aastastel kõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpetanutel, kes on eelneva viie kalendriaasta jooksul asunud tööle Järvamaale ja siin ka elavad. Õppisid eriala, tulid Järvamaale tööle ja elama – nii lihtne see ongi.
Kuidas noored elu Järvamaal hindavad, milline võiks olla Järvamaa aastal 2035 ja kas nad seostavad ka oma tulevikku kodumaakonnaga, seda küsis noortelt Järva vallavalitsuse noor meediaspetsialist Maris Praats.
Kas polnud kurb kuulda, et väike tüdruk peab mõtlema sõjaohule? Veel aasta tagasi poleks see nii olnud.
Möödunud aasta oli raske nii maailmale, Eesti riigile kui ka Järvamaale – me ei ela ulgumere üksikul saarel, vaid oleme globaalselt üksteisega tihedalt seotud. Aasta tagasi alanud sõda Ukrainas mõjutab meid kõiki. Jah, me võime rõõmustada, et Järvamaa elanike arv kasvas aastaga koguni 210 inimese võrra, kuid ei saa unustada üht põhjust – aasta jooksul tuli rahvastikuregistri andmetel maakonda hulk inimest Ukrainast: Järva valda 75, Türi valda 160 ja Paide linna 361. Heameelt teeb, et kõik siia jõudnud Ukraina lapsed leidsid endale lasteaia- ja koolikohad.
Järvamaal on noortele palju pakkuda. Näiteks Paide linnameeskonna jalgpallitreeningutel Roosna‑Allikul, Järva‑Jaanis, Koerus, Aravetel, Väätsal, Paides ja Türil osaleb 400 noort, samuti saab harjutada heal tasemel korv- ja võrkpalli. RR suusaklubi ja Ambla spordiklubi noored osalevad praegu Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Sloveenias. Meil on igas omavalitsuses muusikakool, Paides kunstikool. 55 noortekollektiivi 1148 laulja, tantsija ja pillimehega valmistub 13. koolinoorte laulu- ja tantsupeoks „Püha on maa“.
Me peame noori veelgi rohkem oma tegevustesse kaasama. See ei tähenda, et me ei tahaks enda kõrvale vanemaid ja elukogenumaid inimesi. Pigem peame teadlikult andma võimalusi ka noortele.
Saan enda näitel öelda, et mulle anti noorena võimalus end kodukohas teostada – alustasime koos Türi vallavanema Kati Nõlvakuga Järvamaa noortekogust. Vallavolikokku kutsuti mind esimest korda kandideerima juba aastal 2009 ja sinna ma ka sain. Aastal 2014, veel magistrantuuris õppides, sain Koeru abivallavanemaks. Nüüd on antud mulle võimalus juhtida nii valda, Järvamaa omavalitsuste liitu kui ka sihtasutust Järvamaa. Ma ei taha olla erand, vaid meie maakonnas kehtiv reegel. Sellegipoolest küsitakse minult veel nüüdki – kui vana sa oled?
See ongi meie ülesanne – pakkuda noortele võimalusi end teostada ja ka eksida – aitame neil professionaaliks saada, sest noored on meie tulevik.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva meile kõigile!
Vaata pilte kontsertaktusest SIIT.
Kontsertaktuse kava:
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ Johann Voldemar Jannsen / Fredrik Pacius
Türi Koor, Paide Naiskoor,Türi Tantsustuudio, solistid Janne Polding, Aili Avi ja Marianne Juhkam
„Ma olen MAA“ Marii Väljataga, tantsu autor Helit Seljamaa (trummidel Kristjan Orumägi)
Paide Naiskoor, dirigendid Tiina Kivimäe ja Sirje Grauberg
„Üksainus maa“ Sirje Kaasik/ Jaan Kaplinski
„Need ei vaata tagasi“ Rein Rannap
Neiduderühm Helleverre Visselid, juhendaja Monika Kirss
„Illos illotelles“ Tantsu autor Maria Uppin- Sarv, muusika ansambel Rüüt
Solist Maria- Eliisabet Avamere, tantsijad Kirke Pindmaa ja Helit Seljamaa
„Üksik duett“ autor Kaarel Orumägi, tantsu autor Helit Seljamaa
Türi Koor ja Türi Poistekoor, klaveril Siret Heinaste, dirigeerib Tiiu Schüts
„Las jääda ükski mets“ Andres Valkonen/ Leelo Tungal/ seade Tõnis Kõrvits
Naized, juhendajad Siret Heinaste, Ave Avamere
„Mööda koduvälju“ Uno Naissoo/ Rein Mändsoo, seadnud Ave Avamere
Segarühm Väiksed Viisud, juhendaja Monika Kirss
„Mina ja meri“ Autor: Maria Uppin Muusika: Maili Metssalu, esitus ansambel Rüüt
„Laastud lendavad“ E. Jakobson / rahvamuusika seade Kristi Alas
Projektorkester, dirigent Ants Oidekivi
„Põlev puu“ Olav Ehala/Leelo Tungal, solist Anne Värnik
„Finlandia“ Jean Sibelius / arr. Richard Meyer
„Dance of the Hours“ Amilcare Ponchielli / arr. Richard Meyer
„Sind vaid kiidan“ Liisi Koikson, orkestrile seadnud Valdo Preema, solist Silva Meesak
Türi Poistekoor, Paide Naiskoor, Türi Koor, tantsurühm Helleverre Visselid ja projektorkester
„Laul Põhjamaast“ Ülo Vinter/ Enn Vetemaa
